pea kuu on möödas viimasest postitusest. asi on vist viitsimises või õigupoolest selle puudumises, olgugi, et ma aeg-ajalt siia vaatan. ausalt öeldes ei oskagi öelda, mida lootes või oodates, on see ju mu enda blog.

vahepeal on värviküllasest ja südantsoojendavast sügisest saanud hall ja morn eestimaine suusailm oma ihust läbi lõikava tuule ja heitliku veerežiimiga. nonoh. ilmatargad kuskil ajalehes väitsid, et tõsisemaks talveks pidavat minema jaanuaris, enne seda on jätkuvalt see tuul ja vesi oma tuntud headuses, eks ma siis oota. see oleks lausa masendav, kui kolmandat aastat talv näkku naeraks ja lapimaale põgeneks. heh, sõitsin laupäeval, novembri esimesel päeval kodust tallinnasse ja epliku teiselt plaadilt lugu november pani päris muigama.

sünnipäev on mõni päev rohkem kui kolme nädala pärast, lõpuks saabub see täisiga oma boonuste ja miinustega. (hah, ma jäin korra mõtlema ja lugesin eelmise lause üle, täisiga veidi teisiti on täi-siga. no teretoret'ra, mille peale ka ei tuleks.) saab enda eest vastutada ja nii, kõiksugused ametlikumad toimingud toimuvad ka läbi minu, mitte vanemate. ning saab osaleda paljudes asjades, kus enne polnud see vanuse tõttu võimalik. mitu geniaalset ja tõenäoliselt mu elu suurimat pakkumist on just selle taha jäänud, et ahhhhhh sa oled 17 alles vä, ma pakkusin küll rohkem. noh, mis seal ikka, küll jõuab.

reaalkool on omadega päris ära keeranud. tavalise kampsuniga käia ei tohi, kael olevat liiga paljastatud. samas täna või homme, ei mäleta enam, on mingi hääletus mingis kogus või juhtkonnas, et kas koolis salliga tohib käia või ei. no heihopsti, minge vittu värdjad. okei, mõnel arulagedal kuuendikul võib see tööõpetuses treipingi vahele jääda tõesti, aga gümnaasiumi osas, misasja?! õppida on ka massiivselt, õpetajad ilmselt arvavad, et ainult nende aines on õppida ja õpilastel on eraelu null. samas noh, viriseda ka väga ei saa, ise ronisin siia, nüüd söön seda suppi. ja kunagi tulevikus ilmselt veel tänan mõttes, õppetöö osas siiski. teisest küljest ei ole asi nii gestapo kui lütseumis, kus teksadegagi käia ei tohi. leesi pidavat tulema ja küsima, et kas su perel pole raha või, et tahad annan sulle viis sotti, mine osta omale midagi jalga. ja nende koolivorm ja koolimüts, öööää! noh, ega reaali kampsunidki pole mingid stiilietalonid, kaugel sellest.

vaheaeg pidanuks kestma vähemalt nädala rohkem, puhanud tunnet pole kuskil paista. talvevaheaeg, tule jubaaa. kõigest 7 nädalat veel. täna trollis kuulsin mingite piffide vestlust pealt, et lilleküla gümnaasiumi vaheaeg algavat juba 13. detsember ning jaanuaris kooli tagasi tulles on tunnid esialgu 40 minutit, et kõik ikka ära harjuks. puhkuse seisukohalt ma lausa karjun kadedusest, teisalt jälle paneb mõtlema, et kas viimases klassis saaks seda lubada, niigi poole aprilli pealt lastakse meid tundidest minema. ning riigieksamid, sertifikaadid värgid-särgid.

rootsi film sai valmis, hea seegi. peaks mingi koduabilise võtma omale, kes piitsaga midagi tegema utsitaks, joonisfilm on veel pooleli, varsti peaks uut tegema hakkama vene keele tarbeks, bioloogiat vaja õppida, ehk jõuab sel aastal riigis esiviisikusse. mingist teadustööst pole juttugi praegu, raamatuid peaks ka rohkem lugema. ma ütlen, arvuti on üks saatanast asi.

aga davaika jamaika, ma teen midagi asjalikku vahelduseks.